| Lk. nr. | Raamatus on | Peab olema | Kommentaar |
| 0 | Perioodilisustabel sisekaanel: Wolfram | Perioodilisustabel sisekaanel: Volfram | |
| 2 | Peter Atkins, ... Neljas väljaanne. | Peter Atkins, ... Neljas väljaanne. (Chemical Principles. The Quest for Insight. 4th Edition. ISBN-13: 978-0-7167-7355-9 | Lisatud originaalõpiku täpsemad andmed |
| 75 | Ülesandes F.18 on antud 1,48 mg H | 0,148 mg H | Trükiviga |
| 108 | ülesanne K.19 reaktsioon (a), paremal poolel on üks plussmärk ülearu (3 ja H2O vahel) | 3H2O | Trükiviga |
| 108 | ülesanne K.19 (c), reaktsiooni saaduseks on märgitud CO2 | reaktsiooni saaduseks on CO | Trükiviga |
| 128 | pihus | pihusti | Joonisel alla vasakus nurgas |
| 158 | Joonisel 1.41 ja sama joonise allkirjas on "alates Z=20" | Alates Z=21 | Trükiviga |
| 167 | | 12 | Joonisel paremal veerul puudub number |
| 212 | Ülesandes 2.16 "(kus E on element)" | "(kus M on metall)" | Ilmselt valesti kopeeritud 2.14 ülesandest |
| 212 | Ülesannete 2.13 ja 2.16 a-osad on identsed | | Viga juba originaalis. |
| 241 | ... kasutada kui valentsidemete teooriat. | ... kasutada kui valentssidemete teooriat. | Üks s puudub |
| 245 | elektroni | molekuli | ülanurgas alapeatüki nimes viga |
| 304 | seega | | Tabeli 5.1 ühes reas on seega üleliia |
| 309 | põhimõtte all eelviimane rida on "suuurenemise" | suurenemise | Trükiviga |
| 316 | Struktuuri paremaks esitamiseks on pealiskihil näidatud vaid vesiniku aatomid. | Struktuuri paremaks esitamiseks on vesiniku aatomid näidatud vaid esikihil. | Korrektsem tõlge. |
| 349 | veeauru erisoojuseks on antud 2,01 | 1,86 | Korrektsem väärtus |
| 357 | soojusenergia (joonisel 6.18) | energia soojusena | Korrektsem |
| 360 | Näite 10.14 lahenduses on "Ruutvõrrandi lahendu valemi alusel saame" ja siis ruutjuure märgi all (-8,0x10-8)-4*1*(1,0x10-14) | Teises sulgavaldises peaks aga olema (-1,0x10-14), sest ruutvõrrand on x^2-c(hape)*x-Kw=0 | Tõsine trükiviga! |
| 398 | Gaasi temperatuuri vähendamine | Gaasi temperatuuri suurendamine | "Põhimõte", punkt 2 |
| 422 | ... kalduvus iseeneslikult lähteaineteks laguneda. | ... kalduvus iseeneslikult elementideks laguneda. | Tõlkevea parandamine |
| 441 | veiniksidemetest | vesiniksidemetest | Üks "s" puudus |
| 522 | Serval: "Koordinatiivne kovalentne side on" | | Sisuliselt võiks see olla kaks lehekülge edasi. |
| 533 | Tabelis 10.1 on joodhappe dissotsiatsioonikonstant nihkunud eelmise tulba lõppu | | |
| 542 | [HA]initial | [HA]alg | Juhendis 10.1 |
| 542 | Tasakaaluline-kontsentratsioon | Tasakaaluline kontsentratsioon | |
| 610 | tsinkiooni agregaatolekuks on märgitud (t) | (aq) | |
| 656 | | murrujoone ees peab olema miinusmärk | Lahenduskäigus, HI tarbimise kiiruse arvutuses muurjoone ees |
| 715 | Rubiidium ja tseesium on veest raskemad, ... | Rubiidium ja tseesium on veest suurema tihedusega. ... | Nii on korrektsem. |
| 798 | flouro | fluoro | Viga tabelis 16.4 |
| 802 | Joonisel 16.18 on "sidemeisomeer" | seoseisomeer | Terminoloogia ühtlustamine |
| 802 | Joonise 16.20 allkirjas on "sidemeisomeer" | seoseisomeer | Terminoloogia ühtlustamine
|
| 803 | Koordiantsiooniisomeer | Koordinatsiooniisomeer | n ja a on kohad vahetanud |
| 817 | Zone | Tsoon | Viga joonisel 16.39 |
| 926 | Tseesium | Tseerium | Ilmselt trükiviga... |
| 933 | Redokspotentsiaalid elektrokeemilises järjekorras | Redokspotentsiaalid tähestikulises järjekorras | "Copy-paste" eelmiselt leheküljelt... |
| 946 | Traditsooniliselt | Traditsiooniliselt | |
| 947 | formaat | formiaat | Trükiviga |
| 948 | kips CaSO4*H2O | põletatud kips CaSO4*1/2H2O | |
| 950 | alkaan 1. süsivesinik, mis ei sisalda süsinik-süsinik kaksiksidet | alkaan 1. süsivesinik, mis ei sisalda süsinik-süsinik kordset sidet | Ka kolmiksidet ei tohi olla... |
| 951 | Aine, mis on antud temperatuuril vedel või tahke; gaasiline faas. | Aine, mis on antud temperatuuril vedel või tahke, gaasiline faas. | Semikooloni asemel peab olema koma, muidu on mõte vale |
| 952 | brutovalem ... Näiteks fosfor(V)oksiidi P2O5 või benseeni CH kohta. | brutovalem ... Näiteks P2O5 fosfor(V)oksiidi või CH benseeni kohta. | Sõnade järjekord... |
| 953 | dehüdrogeenimine ingl dehydrogenation. Vesiniku eraldamine kahe naabersüsiniku küljest nii, et tekib süsinik-süsinik-kaksikside. | dehüdrogeenimine ... Vesiniku eraldamine kahe naabersüsiniku küljest nii, et tekib kordne süsinik-süsinik side. | Tekkida võib ka kolmikside (alkeeni dehüdreerimisel). |
| 953 | dehüdrohalogeenimine ... Vesiniku ja halogeeni aatomi eraldamine kahe naabersüsiniku küljest nii, et tekib süsinik-süsinikkaksikside. | dehüdrohalogeenimine ... Vesiniku ja halogeeni aatomi eraldamine kahe naabersüsiniku küljest nii, et tekib kordne süsinik-süsinik side. | Tekkida võib ka kolmikside... |
| 954 | dünaamiline tasakaal ... kondeseerumine | dünaamiline tasakaal ... kondenseerumine | n puudu |
| 957 | Fraschi protsess ... Väävli kaevandamine tema lahustamisel rõhu all ülekuumendatud veega. | Fraschi protsess ... Väävli kaevandamine tema sulatamisel rõhu all ülekuumendatud veega. | Tõlkeviga |
| 958 | heterogeenne katalüüs | heterogeenne katalüsaator | |
| 958 | hüdrogeenimine .... Vesiniku liitmine kaksiksidemele. | hüdrogeenimine .... Vesiniku liitmine kordsele sidemele. | Vesinik võib liituda ka kolmiksidemele... |
| 958 | entlpiamuut | entalpiamuut | |
| 958 | hüdraatimine ... (kaksiksidemele ... | hüdraatimine ... (kordsele sidemele ... | Vesi võib liituda ka kolmiksidemele... |
| 959 | indikaator ... (happe-aluse indikaator) ... | indikaator ... (hape-alusindikaator) ... | |
| 960 | isomeer ... cis- ja trans-2-buteen | isomeer ... cis- ja trans-but-2-een | Vananenud vorm asendatud korrektsemaga... |
| 964 | küllastumata süsivesinik ... Vähemalt ühekordse süsinik-süsinik-sidemega süsivesinik. | küllastumata süsivesinik ... Vähemalt ühe kordse süsinik-süsinik-sidemega süsivesinik. | Tühik puudu (ja mõte kohe vale)... |
| 964 | kütuseelement ... lähteaineid listakse... | kütuseelement ... lähteaineid lisatakse... | a vahelt puudu |
| 966 | Madelungi konstant ...esinev number, mis ... | Madelungi konstant ... esinev arv, mis ... | |
| 966 | magnetkvantarv ... alamkihis ... | magnetkvantarv ... alakihis ... | |
| 968 | molecule | molekul | |
| 968 | molekulaarne tahkis ... molekulidevaheliste jõudude koos hoitud ... | molekulaarne tahkis ... molekulidevaheliste jõudude poolt koos hoitud ... | |
| 969 | nomenklatuur ...süstemaatline | nomenklatuur ... süstemaatiline | Üks i puudu... |
| 970 | paramagnetism ... elektone. | paramagnetism ... elektrone. | r oli puudu |
| 973 | raad ... 10–2 J∙kg–2. | raad ... 10–2 J∙kg–1. | |
| 973 | reaktisoonijagatis | reaktsioonijagatis | |
| 974 | ruumiline mudel ingl space-filing model. | ruumiline mudel ingl space-filling model. | |
| 974 | ruumiline mudel ...kujutavad aatomi täidetud ruumi. | ruumiline mudel ...kujutavad aatomite poolt täidetud ruumi. | |
| 976 | standardne nullvoolupotentsiaal ...on elektroodide standardne nullvoolupotentsiaalide vahe: | standardne nullvoolupotentsiaal ...on elektroodide standardsete nullvoolupotentsiaalide vahe: | |
| 979 | termodünaamiliselt mittestabiilne aine ... kalduvus iseeneslikult lähteelementideks laguneda. | termodünaamiliselt mittestabiilne aine ...kalduvus iseeneslikult lihtaineteks laguneda. | |
| 979 | termodünaamiliselt stabiilne aine ...iseenesest lähteelementideks laguneda. | termodünaamiliselt stabiilne aine ... iseenesest lihtaineteks laguneda. | |
| 979 | tsvitterioon ... Amonihappe ... | tsvitterioon ... Aminohappe ... | |
| 980 | täiendvärv | täiendvärvus | |
| 1022 | Ülesande 14.111 vastuses on "elektrondefitsiitne" | elektronidefitsiitne | i oli puudu |
| 1043 | Märksõnastikus on mõiste "elektrondefitsiitne ühend" | elektronidefitsiitne ühend | i oli puudu |
